Jälle kolm väga erinevat filmi, mida miski siiski ühendab…
Delikaatne lugu, mille tegevus leiab aset 18. sajandil Suurbritannias, räägib reaalselt eksisteerinud tütarlapsest nimega Dido Elizabeth Belle, kelle isa oli Briti mereväeohvitser Sir John Lindsay, aga ema mustanahaline orjatar Maria Belle. Tüdruk kasvas oma vanaonu William Murray juures, kes oli ühtlasi riigi ülemkohtunik ning avas selles rollis langetatud otsustega tee orjanduse kaotamisele Briti impeeriumis. Lisaks rassisuhetele räägib film pere-, soo- ja klassisuhetest, armastusest, ebaõiglusest ja õigluse eest võitlemisest, maailma parandamisest jms. olulistest asjadest. Põhineb suuresti väljamõeldistel, sest peategelase aluseks olnud isiku kohta on teada väga vähe, kuid ajaloolaste sõnul siiski osaliselt tõetruu. Äärmiselt soovitatav kasvatuslikel eesmärkidel vaatamiseks.
Romantiline komöödia, kus lööb kaasa terve rida suuri staare, võib mõjuda alguses veidi venivana, aga muutub loo edenedes isegi päris vaadatavaks. Kuigi naljad kipuvad olema kohati ameerikalikult lamedad, leidub selles ka siiralt vaimukaid kohti. Hea tuju garanteeritud. Vaatajate silme eest lastakse läbi põimik reast omavahel lõdvalt seotud tegevusliinidest, millel kõigil on midagi pistmist emade ja emadusega. Nagu pealkirja põhjal arvata võib toimub tegevus emadepäeval või vahetult selle eel, emadepäevaks valmistudes.
Ka see dramaatiline komöödia või õigemini naljakaid kohti sisaldav draama räägib naistest, aga pealkiri on siiski veidi eksitav, sest keskseks tegevusliiniks, mille ümber lugu ehitatakse, on teismelise poja kasv ehk kasvatamine, millega tegeleb üks üksikema, kes palub selleks abi oma üürnikelt, aga ka ühelt tüdrukult, kes on poisi parim sõber. Nii räägib see film, mille tegevus leiab aset 1970-ndate lõpus, küll naistest, kuid keerleb paljuski ühe meessoost tegelase ümber. Peaks minema hästi peale neile, kellele meeldivad veidi veidrad, kiiksuga lood.