Mõte oli eelistada YT muusikavoost kokkuvõtte koostamisel sel korral hoogsaid tantsukaid, aga kuidagi juhtus ikkagi nii, et valminud esitusloend tuli pigem mõtlik ja rahulik, mitte hüsteeriliselt hüplev. Lühidalt: vanainimeste muusika.
Samuti ei õnnestunud pidada hästi kinni plaanist eelistada mitteingliskeelseid laule – need moodustavad nüüd viiendiku valituist. Viibin seega jätkuvalt anglosfääri vaimse okupatsiooni all ega suuda ja tegelikult tahagi sellest vabaneda.
Märkus: see postitus oli valmis juba eile, aga siinkohal kaldus siis jutt poliitikale ja oli üdini masendav.
Kõigepealt peatusin veidi sellel, et ühed tervitavad Eestis Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust, mõistmata nähtavasti selle tagajärgesid meie jaoks, ja teised üritavad jätkuvalt trumbata üksteist üle brittide mõnitamises selle sammu astumise eest.
Seejärel võtsin ette Eiki Nestori ja Sven Mikseri viimased rahvahääletusi demoniseerivad avaldused, mis on karjuvas vastuolus eelmisel aastal Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valimisprogrammis antud lubadusega: “Töötame välja õiguslikud alused rahvahääletuste laialdasemaks kasutuselevõtuks.”
Valimistel selle programmi tõttu hääle kõnealusele erakonnale andnuna ootan, et erakonna programmiliste seisukohtade vastu pöördunud poliitikud lahkuksid Riigikogu koosseisust või visataks erakonnast välja, sest nad töötavad erakonna poolt valijatele antud lubaduse täitmise vastu.
Lühidalt: Eesti poliitikas toimuv tekitab minus vaid masendust.
Niisiis. Postitus oli juba praktiliselt valmis, sisaldades põhiliselt poliitikajuttu, mille vahele olin toppinud mõned muusikavideod.
Aga siis lugesin üle kultuur.info ingliskeelsesse blogisse kirjutatud postituse, millega seotud meeleolu oli täielikus kontrastis ülalkirjeldatuga. Ja mulle tuli meelde kõik see, mille tõttu ma lõpetasin poliitikast blogimise…
Seejärel tuli mõte koondada siia muusikakokkuvõtte juurde soovitused Viljandi folgi programmist (koos linkidega varasematele postitustele, kus juttu tänavustest esinejatest), aga lõpuks ikkagi ei hakanud ennast sellest praegu läbi närima.
Ja nii sündiski nüüd postitus sellest, millest postitust ei tulnud.
Kuna kokkuvõte YT muusikavoost tuli jälle tavapärasest pikema perioodi, täpsemalt kümne päeva kohta, siis kestab see kaua, veidi alla kolme tunni, aga väärib minu arvates kuulamist tervikuna, kasvõi lihtsalt taustaks, raadio asemel – sisse tulevad küll mõned reklaamid, aga see-eest ei risusta seda mingi poliitikajura.
Eraldi tõstan sealt täna esile ainult Briti bändi The School, mille “All I Want From You Is Everything (Alternative Version)” tõi meelde sellise laulu nagu “What A Difference A Day Makes”, aga ka romantilise krimikomöödia “Grosse Pointe Blank” (1997), mille alternatiivse versiooni heliribale see ilmselt hästi sobiks (kooli vilistlaste kokkutuleku ajal toimuva tantsu saateks).