Läksin eile õhtul kella seitsmeks kohvikusse Fellin, kus paar TÜ VKA tudengit andis oma lõpukontserdi, aga lahkusin sealt juba pärast esimest, sest kui oleksin jäänud kuulama ka teist, siis oleksingi seda tõenäoliselt teinud. See tähendab, et ei oleks jõudnud Romaanis toimunud muusikaviktoriinile kella kaheksaks, kui see algas, vaid umbes pool tundi hiljem.
Margit Nageli laulmist kuulates meenus paratamatult Milan Kundera “Tühisuse pidu”, sest olin alustanud selle lugemist paar päeva varem just Fellini ees ja seal on paar tegelast, näitlejat, kes teenivad raha ettekandjatena kokteilipidudel. Kuna Nagel töötas kooli kõrvalt ettekandjana Fellinis, nagu seda teevad paljud tudengid, siis oli paralleel vältimatu.
Tema kava ulatus dramaatilistest helgemate toonideni, sisaldades valdavalt enda kirjutatud laule, täis erinevaid sügavaid emotsioone, mis olid nähtavasti ka isiklikult läbi tunnetatud. Mina ei olnud teda varem laulmas kuulnud, aga seal räägiti, et kooli astudes oli tal olnud hästi madal hääl, mis aastate jooksul järjest muutus.
* * *
Muusikaviktoriinil sain järjekordse kinnituse, et tuleb siia blogisse ikka igasuguseid asju kirja panna, sest mälu kõike ei pea: tuli küll meelde selle laulu video, aga mitte esitaja, ja ka aasta panin valesti, kuigi see pidanuks olema jäänud täpselt meelde asjade kaudu, millega see laul mulle toona seostus.
Samuti ei tulnud meelde, et “Because the Night” on Patti Smithi laul. Ja mulle meenus nagu oleks seda kaverdanud Scooter, aga tegelikult tegi seda Jan Wayne. Scooter kaverdas hoopis Valerie Dore’i laulu “The Night”. Mälu seega mitte üksnes unustab, vaid toodab selle käigus ka valeinfot, ajab asju segamini.
Viljandi Gümnaasiumi öölaulupidu #viljandi #gümnaasium #öölaulupidu
A video posted by Andres Laiapea (@minginimi) on
Romaanist läks kogu võistkond Viljandi Gümnaasiumi öölaulupeole, kus olid lisaks VG noortekoorile, solistidele ja bändile kaastegevad TÜ VKA segakoor ja Viljandimaa Kammerkoor. Muu hulgas käisin koolimaja katusel, kust avanes päris kaunis vaade nii ühes kui ka teises suunas.
Praegu on katusele pääsemine raskendatud, tuleb kasutada tuletõrjeredelit, aga ühes kohas on maapind sellele nii lähedal, et sinna saaks põhimõtteliselt paigaldada trepi ning teoreetiliselt võiks ju kogu sellest katusest kujundada ühe suure vaateplatvormi.
Paistis, et seal üleval ikka käiakse, sest astumise jälgi oli palju, aga see redelit mööda ronimine ei ole muidugi just kõige ohutum, mistõttu ei soovita seda teha. – Ennast vabandan loomulikult sellega, et ma olen sündinud ahvi aastal.
Kui pärast kodu poole kõndisin, siis läksid mõtted ühe juhuslikult pealt kuuldud vestluse ajel taas uitama mineviku radadele ja meenus üks laul, millega mina lõpetaksin 1990-ndatest rääkiva mängufilmi (laseksin seda lõputiitrite taustaks): Stellahi “Olgu siis möödas see”, mis on ühtlasi tänane kuulamissoovitus kõigile koolilõpetajatele.