Pooled osta.ee kaudu oksjonile pandud helikassetid ongi läinud nüüd hinnaga 10-15 senti tükk. Naeruväärselt vähe, kui mõelda kuidas ma kunagi nende ostmiseks raha kogusin, aga turg paneb asjad paika.
Üle euro on hind tõusnud ainult üheksal seni müüdud kassetil ja need on kõik kodumaised…
1.35 Razor “Ühe öö unenägu”
2.45 Stellah “Stellah”
2.70 Vello Orumets “Joogem armastuse rõõmuks”
2.87 Kogumik “Legends Of The Nite 2”
2.99 Üllar Jörberg “Vajan sind”
4.41 Lobsand Dorje “The Owls Are Not What They Seem”
5.00 Kogumik “Viljandi Folk Music Festival ’96”
7.20 Uno Loop “Laule Uno Loobiga”
10.50 Kogumik “Workin’ 97”
Kui arvata maha 9% komisjonitasu, siis olen ajanud seal kassettidega äritsedes kokku 40.23 eurot, mis teeb keskmiselt ligi 1.3 eurot kasseti kohta ehk vanas rahas umbes 20 krooni. Mõne puhul see isegi ületab soetamishinda, kuid paljudel oli see siiski juba tunduvalt kõrgem ja krooni ostujõud ju ka muutus aja jooksul päris palju.
Hetkel on oksjonil veel 15 kassetti. Minu enda jaoks on olnud nende hulgast kõige olulisemad The Neon Judgementi “General Pain & Major Disease” ja Depeche Mode’i “A Broken Frame” (nad ise küll ei olnud sellega rahul ja ka kriitikud ei ole seda üdiselt kõrgelt hinnanud, aga minu arvates on see nende parim album) – lingid viivad YouTube-i; kui ei oleks võimalust kõike seda veebist kuulata, siis jätaks need kindlasti alles. Nostalgilistel põhjustel.
Aga… ma hakkasin kuulama nüüd läbi selliseid vanu CD-sid, mis on samuti juba umbes 10 aastat lihtsalt ühest riiulist teise liikunud, ilma et neid kordagi kuulanud oleksin. Neid kõiki järjest oksjonile ei pane, sest CD-de kuulamist ei ole ma üldiselt lõpetanud ning nende hulgas leidub siiski ka selliseid, mida võin kunagi veel kuulata, kuid väike harvendus kulub küll ära.
Esimesed kolm kogumikku sai juba müüki pandud. Minu jaoks läbitud etapp, seljataha jäänud muusika, aga kui kedagi huvitab millised alternatiivbändid tegid Eestis ilma 20 aastat tagasi, kes osalesid 15 aastat tagasi saates “Kaks takti ette” või kuidas kõlas kohalik pop underground aastal 1998, siis need annavad päris hea ülevaate. Alghind kõigil 10 senti.
Võimalik, et laiendan seda äritegevust veelgi. Põhimõtteliselt võiks müüa 10 sendiga maha ka näiteks oma flöödi – mis see ikka niisama sahtlis seisab, äkki kellegil läheb vaja. Selliseid üleliigseks muutunud asju on kogunenud üllatavalt palju.
Ühtlasi tuletan meelde, et GooglePlay, iTunes jne. pakuvad võimalust soetada minu vana elektroonilist soga. Kas keegi üldse on seda nüüd tegelikult ostnud, seda praegu ei tea (mina saan jaanuari kohta käiva statistika märtsi keskel – siis tuleb ka veidi juttu sellest kuidas üldse saab lasta oma nö. toodangut sellistesse keskkondadesse müüki panna, kui ühegi plaadifirma alla ei kuuluta). Uuemate arengutega selles liinis hoiab kursis spetsiaalne FB lehekülg, aga eks kirjutan ka siin blogis, kui asjad on selleks küpsed.