Déjà vu. Sel nädalal Postimehe arvamuslehele jäetud kommides ei ole minu jaoks tegelikult ühtegi päris uut mõtet – kõigest sellest oli juttu, kuigi mitte nii kokkusurutud kujul, juba siis, kui ma veel poliitikast blogisin. Seevastu minu iganädalane kokkuvõte YT muusikavoost sisaldab ainult värskemat kraami.
Eerik-Niiles Kross: Putini sõda kui silmamoondus
Tundub, et ka autor ise on langenud Venemaa ülemüstifitseerimise lõksu, omistades sellele riigile peaaegu üleloomulikke võimeid. Mis puudutab Ukrainat, siis Ukraina probleem on eelkõige Ukraina ise. Vähegi analüüsivõimelistele inimestele pidanuks olema juba aastaid tagasi selge, et sealse permanentse sisepoliitilise kriisi ainus lahendus on põhiseaduse muutmine, võimu detsentraliseerimine, mida seal on muide opositsioonis olles lubanud kõik suuremad poliitilised jõud, kuid need lubadused varem võimule saades alati unustanud, sest nende täitmine oleks tähendanud ju minekut omaenda võimu kallale. Kui see nüüd lõpuks siiski ära tehakse, siis on see kindlasti samm püsiva lahenduse suunas. Krossi ja teiste selliste Eesti nö. pistrike nõuanded on Ukraina puhul sama kahjulikud nagu need olid Iraagi puhul, kus ignoreeriti samuti täielikult ajaloolis-kultuurilist konteksti ja räägiti ameeriklastele, et sealt algab samasugune vabanemise-laine, mis rullus Nõukogude Liidu kokkuvarisemisel üle Ida-Euroopa. Täna on tulemused kõigile näha. Mida vähem selliseid “eksperte” kuulatakse, seda parem kogu maailmale.
Edward Lucase kolumn: looks Euroopa võõrleegioni?
Mõte ei ole uus, euroföderalistid mängisid sellega juba 1950-ndatel. Täiesti arusaamatu on aga Lucase jutt sellest, et ta jätaks Euroopa võõrleegioni esialgu kaugele Euroopa institutsioonidest. Kes seda asja siis tema arvates korraldama ja juhtima peaks, kui mitte Euroopa institutsioonid? Samas tuleb nõustuda, et idee teostatavus toimival kujul on nii või teisiti küsitav. Seda näitab juba kogemus Euroopa Liidu lahingugruppidega, mida ei ole seni kordagi praktikas kasutatud. Võib ju küll panna püsti mingi struktuuri, aga see ei anna veel garantiid, et asi ka päriselt toimima hakkab.
Jaak Jõerüüt: tagumikutundide mentaliteet on avalikus sektoris liiga kõvasti juurdunud
Nii see tõesti on. Paljud kontorikohad võiks muuta tänapäeval vabalt kaugtöökohtadeks, riigile oleks see kokkuvõttes kindlasti suur kokkuhoid. Kahju, et Eesti on e-riik rohkem sõnades kui praktikas.
Anu Toots: poliitilise äärmusluse ajendid ja põhjused
Ei saa välistada ka võimalust, et see poliitiline kaos on vältimatult süvenev nähtus, sest tehnoloogia areng on juba vähendanud ja vähendab lähematel kümnenditel veelgi vajadust inimtööjõu järele nii ulatuslikult, et süüdlaste ja vaenlaste otsimisele keskenduvate jõudude sotsiaalne toetusbaas üksnes kasvab. Milleni see võib viia, seda näitab ajalugu: on ju olemas ka teooria, mille kohaselt oli maailmasõdade süvapõhjuseks demograafiline plahvatus, mille tulemusel tekkis järsku väga palju nö. üleliigseid inimesi, kelle energia kanaliseerus verevalamisse – tehnoloogia areng võib luua analoogilise olukorra, kus paljudele inimestele lihtsalt ei olegi enam mingit mõistlikku tegevust, toimub järjekordne mullistus ja tagajärjeks on taas varemetes Euroopa, mille ülesehitamine mõnele põlvkonnale jälle tööd annab. See oleks muidugi üks mustemaid stsenaarium, aga seda ei saa tegelikult välistada.
Kalle Palling: kui Suurbritannial õnnestub ELi muuta, võidame kõik
Loomulikult. Cameroni plaani õnnestumine tagaks ilmselt selle, et britid ei otsusta rahvahääletusel Euroopa Liidust lahkuda, aga kui toimuvad läbirääkimised soovitud tulemusi ei anna, siis on brexit vägagi reaalne. Ja see lööks kõik segamini. Isegi kui ükski riik seda eeskuju ei järgiks, raisataks nende sisemistes poliitilistes debattides edaspidi palju aega lahkumise arutamisele. Britid on mänginud liidus tasakaalustavat rolli Prantsusmaa ja Saksamaa suhtes, nende eemaldumisel jaheneks tõenäoliselt ka suhted ameeriklastega. Kokkuvõttes oleks Eesti huvides toetada praegu läbirääkimistel kindlasti Cameroni positsioone, et aidata tal hoida ära Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust.