Väike rõõmusõnum poliitikahuvilistele. Tulenevalt sellest, et minust on kujunenud tuvastatud kasutajatega kommentaariumite apologeet, kes on väljendanud korduvalt arvamust-lootust, et kommentaatorite tuvastamine võib tõsta väljaannete kommentaariumite taset, sest siis võivad hakata kirjutama kommentaare ka need, kes ei taha uppuda anonüümse läga alla, sai hakatud juhinduma loosungist practice what you preach. Aga sellega minu nö. panus Eesti poliitilisse debatti nüüd ilmselt ka piirdub – 1-2 kommentaari päevas, muud plaanis ei ole. Kokkuvõte neist siin kord nädalas.
Vastukaja anonüümse kommentaariumi sulgemisele
Täiesti nõus selle mõttega, et anonüümsed kommentaariumid on toonud Eesti arvamuskultuurile rohkem kahju kui kasu, pannes paljud mõistlikud inimesed lihtsalt vaikima. Kas need muudatused kommentaariumite taset tõsta suudavad, seda näitab aeg, aga loodkem parimat.
Ahto Lobjakas: eesistumise sireenilaul
Poliitikud, sõltumata riigist ja ajast, üritavad lõigata eesistumisest alati sisepoliitilist profiiti. Ja see on nende puhul ka täiesti loomulik. Tegelikult on praegu suurim eesistumisega seotud väljakutse hoida ära Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust, sest see lööks kõik kavad segamini. Briti eesistumisperiood peaks olema just vahetult enne Eesti oma. Rahvahääletus liikmelisuse küsimuses on lubatud korraldada seal enne 2017. aasta lõppu. Selle tulemusest sõltub väga palju kogu laiem agenda Eesti eesistumisperioodil. Plaane võib teha igasuguseid, aga määramatust on ikkagi äärmiselt palju.
Annika Murov: Korduma kippuvatest küsimustest pagulastemaatikas
Väga hea, et ka tegelikud asjatundjad neil teemadel sõna võtavad. On äärmiselt oluline, et avalik debatt ei jääks püsima dramaatilisele ja müüvale, aga ülemäära lihtsustatud poolt-vastu tasandile, vaid jõuaks rohkem sisuliste, praktiliste küsimusteni, sest rändekaos võib edaspidi veelgi süveneda. Üheks põhjuseks on seejuures kindlasti ka kliimamuutused, mis on juba pannud liikuma miljoneid inimesi. Kliimapõgenikega tegelemiseks ei ole veel üldse valmis ka rahvusvaheline õigus – seegi on üks valdkond, millele poliitika kujundajad kindlasti kõrgendatud tähelepanu peaksid pöörama.
Margus Tsahkna: eestilik põikpäisus viib sihile
Paremerakondadelt ootaks mitte toetust üha kasvavale ümberjagamisele, mis suurendab inimeste sõltuvust riigist, vaid paremate võimaluste loomist kultuuri vabaks arenguks näiteks kultuuriürituste käibemaksu langetamise (taas varasemale tasemele) ning maksuvabastuste kehtestamise kaudu “kultuurisponsoritele ja eraettevõtete makstavatele loomestipendiumidele”, nagu on kirjas IRL-i praeguses programmis. Kommionu mängimine on küll poliitikute jaoks mugav ja võib suurendada nende populaarsust, aga seda tehes ei ole parempoolsed tegelikult enam parempoolsed, vaid muutuvad lihtsalt populistideks. Ja fikseeritud protsendist olulisem on see, kuidas seda raha kasutatakse.
Erkki Bahovski: Odini sõdalased tekitavad huvitavaid küsimusi
Kogu seda üldist tasandit kõrvale jättes on väga huvitav praktiline küsimus see, kus need kohalikud Odini sõdalased Eestis siis täpselt patrullima kavatsevad hakata. Koplis või Tallinna kesklinnas? Kus on need kõige ohtlikumad piirkonnad, kus nad enda sekkumise järele vajadust näevad? Tundub tõenäolisem, et see jääbki lihtsalt mingiks FB grupiks. Neil, kes päriselt turvalisuse pärast muretsevad, soovitaks muidugi minna hoopis abipolitseinikeks, mitte ühineda selliste kahtlaste grupeeringutega, mille puhul ei ole selge, kas need lõpuks endast ise inimestele ohtu ei hakka kujutama.
Ilmar Raag: psühholoogiline kaitse pole voodoo
Valitsuse nõunikud võiksid oma artiklid enne ärasaatmist kõigepealt mõttega läbi lugeda, et ritta ei satuks teineteist välistavad laused, nagu näiteks need: “Jah, strateegilise kommunikatsiooni kasutamine ei lahenda imeväel probleeme, aga loob eeldusi, et edulood üldse saaks võimalikuks. Eelkõige kinnitab see aga arusaama, kuidas paljalt deklaratsioonidega on võimalik lahendada ühiskonna probleeme.” Sellised ebaloogilised sõnadejadad jätavad ju just mulje, et tegemist on kui mitte voodoo, siis lihtsalt soolapuhumisega. Kui asjaga tegelejad väljendavad ennast nii segaselt, siis on see tõesti probleem, sest strateegiline kommunikatsioon peaks olema suunatud selguse loomisele.
Oudekki Loone: kolme väärtuse vahel
See on muidugi õige, et kui eemaldada debatist sotsiaal-majanduslik telg, nagu suveräänsuse loovutamisel või jagamisel (kui kasutada poliitiliselt korrektsemat sõna) juhtub, siis kipub kogu poliitiline kemplus taanduma riikides järjest enam identiteedipoliitikale. Aga see omakorda õõnestab riikideüleseid struktuure vundamentide tasandil. Paradoksaalne olukord, kus tasakaalu leidmine Euroopa integratsiooni ja riikide suveräänsuse vahel on äärmiselt raske, kuid hädavajalik.
PS. Sotside parlamendifraktsiooni juht Andres Anvelt kuulutas küll oma partei häälekandja värskeimas juhtkirjas, et SDE on “jäänud ainsaks vasakpoolse maailmavaate kandjaks nii Riigikogus kui ka ühiskonnas tervikuna”, aga paistab, et selle maailmavaate kandjaid leidub siiski ka Keskerakonnas.