Ei juhtu kaugeltki päris iga nädal, et minu kokkuvõte YT muusikavoost sisaldab mõnda sellist artisti, kelle albumeid on arvustatud Eesti meedias. Cass McCombs on aga just üks selline mees. Seetõttu sai ta sellest kokkuvõttest nüüd siin ka eraldi välja toodud ehk esile tõstetud.
2008. aastal märkis Tauno Maarpuu nädalalehes Eesti Ekspress tema kolmandast kauamängivast “Dropping the Writ” kirjutades, et Cassi samm on “piisavalt isepäine, et rääkida millestki käekirjataolisest.”
2012. aastal leidis Tiiu Laks ajalehes Eesti Päevaleht tema kuuendat albumit “Humor Risk” tutvustades, et “teatud vabadust õhkab sellest plaadist ka, mitte niivõrd füüsilist, kuivõrd meelelist, hingelist, mis oli iseloomulik aastakümneid tagasi ja võrdus vabameelsusega.”
2016. aastal ehk paar päeva tagasi jõudis Madis Järvekülg portaalis kultuur.err.ee tema värsket albumit kaaludes lausa järeldusele, et “McCombs on parim singer-songwriter tüüpi lugude kirjutaja hetkel üldse…”
Kas selle hinnanguga nõustuda või mitte, aga “Mangy Love” (kuulatav tervikuna) kõlab tõesti meeldivalt ja on saanud ohtralt kiidusõnu ka mujal ilmas, näiteks Sam Sodomsky @ Pitchfork kuulutas, et sellel leiduvad laulud on nii tema kõige poliitilisemad kui ka naljakamad.
Mulle endale tundus käesoleva nädala kokkuvõttest kõige naljakam tegelikult hoopis Fallulah “Strange World”, täpsemalt selle video, mis tutvustab vaatajatele 1980-ndate stiilis arvutigraafikat.
Fallulah ei ole Eesti pressis mainimist leidnud, aga siin esinesid tema ja McCombs juba kevadel koos ühes postituses ja modifitseeritud tõlge ühe tema laulu tekstist sai avaldatud läinud aasta sügisel. Seega peaks ta olema ka lugejatele juba vana tuttav.
Kuulates meenus Üllar Jörbergi “Imeline maailm”. Ühest küljest pani aju ilmselt lihtsalt automaatselt kokku sarnased pealkirjad, aga samas omavad need laulud ka hämmastavat sisulist sarnasust.
Ime-kummaline on see maailm, kus me elame…