Aktuaalne Kaamera teatas paari päeva eest, et Riigikogus jääb president praeguse seisuga valimata ja nüüd on hakatud koguni spekuleerima sellegi üle, et ka valimiskogus võib hääletamine läbi kukkuda. Mina nägin seda küll ette juba veebruaris–märtsis, kui märkisin, et tänase jõudude vahekorra juures näib kasvavat tõenäosus, et presidenti ei suudetagi ära valida ja see tähendaks halvimal juhul suuremat põhiseaduslikku kriisi, mida tuleks tingimata vältida.
Kui presidendi valimine valimiskogus läbi kukub, siis läheb see tagasi Riigikogu kätte, aga seal oleks vaja saada endiselt kokku vähemalt 68 häält. Ja selle saavutamine näib hetkel olevat võimalik üksnes uue koalitsiooni sündimise hinnaga. Kõige tõenäolisemalt sedasi, et Siim Kallas saab enda taha lisaks reformierakondlastele nii sotside kui ka keskerakondlaste hääled ning Isamaa ja Res Publica Liit saadetakse opositsiooni.
Minu arvates oleks parem erakondadeülesem president ning Allar Jõks näis oma varasema tegevuse tõttu õiguskantslerina selleks nüüd väljakäidud kandidaatidest kõige paremini sobivat. Paraku sooritas ta nähtavasti juba poliitilise enesetapu ega saa enam ilmselt isegi kokku Riigikogus oma kandidatuuri üles seadmiseks vajalikke hääli. Eesti Vabariigi järgmist presidenti temast nüüd enam ilmselgelt ei saa.
Praegune prognoos on seega selline, et tuleb kas sügav põhiseaduslik kriis või presidendiks valitakse lõpuks Siim Kallas ning Keskerakond läheb koalitsiooni, IRL opositsiooni. Viimase jaoks oleks see tugev löök, aga lähenevaid kohalikke valimisi silmas pidades mitte tingimata üksnes halb, võimaldades muu hulgas läheneda kohalikul tasandil EKRE ja Vabaerakonna tegelastele, et moodustada nendega ühiseid valimisliite.
Võib-olla oleks Jõksil hoopis paremad võimalused valituks osutuda, kui ta kandideeriks järgmisel aastal sellise kolme konservatiivse erakonna valimisliidu esinumbrina Tallinna linnapeaks, kui ta muidugi üldse tegevpoliitikas osalemist jätkab.